"ususeadusel" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

hieroglüüfi ja kunsti, Saalomoni ja Feidiase * vahel. Kõrvale jättes tuhanded tõendid ja tuhanded väheolulised vastuväited ja kokku võttes selle, mida oleme seni seletanud, tuleme järgmisele otsusele: arhitektuur oli kuni viieteistkümnenda sajandini inimkonna peamiseks kroonikaks, sel ajal polnud ühtki enamvähem keerulist mõtet, mis mitte ehituses poleks väljendunud; 174 igal rahvalikul mõttel kui ka igal ususeadusel olid omad monumendid; kõike seda olulist, mida inimsugu on mõelnud, on ta kivisse kirjutanud. Ja miks? Iga mõte, olgu see usuline või filosoofiline, on huvitatud sellest, et teda jäädvustataks; idee, mis üht sugupõlve on erutanud, tahab erutada ka teisi ja enesest jälgi järele jätta. Ent kui ebakindel on käsikirja püsimine! Ehitus aga on teistsugune, kindlam, püsivam, vastupidavam raamat! Kirjutatud sõna hävitamiseks piisab barbarist ja tõrvikust