Liivimaa elujõu taastamine nõudis Poola riigilt eritähelepanu. Tühjaks jäänud talukohtadele asus enamasti kohalik põlisrahvas (eestlased või lätlased), keda rändas sisse ka Rootsi ja Taani võimu all olevatelt aladelt. Poola võimud omalt poolt püüdsid Liivimaad taasasustada võõramaalastega: seejuures suunas kolonisatsioonipoliitikat otseselt katoliku kirik. Kui Sigismund II Augusti aegne Poola-Leedu riik oli veel üsna ususalliv, siis 16. sajandi teisel poolel teravnesid konfessioonide vahelised pinged ühes vastureformatsiooni hoogustumisega kogu Euroopas. 16. sajandi lõpukümnenditel, kuningate Stefan Bathory ja Sigismund III valitsusajal, saavutas Poolas mõjuka positsiooni rekatoliseerimise põhijõudusid, jesuiitide ordu. Oma võimsuse tippu jõudnud Poola-Leedu suurriigis haaras katoliku kirik üha kesksema rolli keskvõimu kindlustamisel ja laiendamisel
Pärast 12 aastat väldanud sõda sõlmisidki Rootsi kuningriik, Rzeczpospolita ning Moskva tsaaririik vaherahud, mis jaotasid Eesti just nii nagu ka üleval mainisin. Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582.aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa ja Liivimaa, mis likvideeriti alles 1918.aastal ühise Eestimaa kubermangu moodustamisega. Haridus ja kultuur Poola võimu aladel Zygmund II Augusti aegne Poola-Leedu riik oli üsna ususalliv aga 16.sajandi teisel poolel teravnesid konfessioonide vahelised pinged kui kogu Euroopas viidi läbi vastureformatsioon, see puudutas ka talupoegi.Alles 16.sajandi lõpukümnenditel saavutas Poola kõva mõju rekatoliseerimises. Liivimaa konstitutsioonidega 1582.aastast sai Liivimaast taas katoliiklik piiskopkond.Vahepeal luterlaste poolt ära võetud kirikud anti tagasi katoliiklastele.Tollane Roomakatoliku paavst oli võtnud eesmärgiks taastada
Nende seast paistavad kirja eriti filosoofilised kirjad. Mainitakse ka Newtoni filosoofia aluseid. Mõlemad on kirjutatud 20ndatel. Need teosed propageerivad inglismaa võtet mõte, riigikorraldus jne, kusjuures ,,Filosoofilised kirjad" on teos, mis sai palju ühiskondlikku vastukaja. Kirjad jagunevad mitmeks teemaringiks. Esimeses 7 kirjas vaatleb religiooni Inglismaal sekte. Ehkki tema suhtumine religiooni on eitav, leiab et inglimsmaal ollakse ususalliv. 8-10das kirjas analüüsib ta Inglise riigikorraldust, leiab et see on hea inimene on vaba ja ta on vaba asutama ettevõtlust. Järgmised 5 kirja tegelevad filosoofiaga ja tutvustavad Baconi, Newtoni ja Locke filosoofiat. Ei puudu tähelepanu ka inglise kirjandusele. Inglise dramaturgiast Voltaire peab seda jämedakoeliseks ja maitsetuks, aga rõhutab, et valisteb vabadus ja austus ning inglise näitlejad naudivad seda. Nimetab selle põhjuseks südametunnistuse
annaabi.ee 
