Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia
2.3. Riigi suveräänsus
Suveräänsus riigi võime või omadus ilma sisemiste ja välimiste kitsendusteta teatud viisil käituda.
I. Bodin: suveräänsus tähendab seda, kui kellelegi kuulub ülemvõim, seega saab suverään olla monarh.
Kui tegemist on valitud valitsejaga, siis on suverään rahvas või aristokraatia. Riigi kvaliteedi koha pealt
pole tähtis, kas riigivõim on legitiimne või usurpreeritud, seni kuni ta on efektiivne. Kui valitseja
usurpreerib ameti vägivaldselt eluks, on ta nii suverään kui türann.
Suveräänsel riigil puuduvad tegevuses õiguslikud kitsendused. See väljendub poliitilises ülemkorras ja
riigivõimus. Ollakse sõltumatu teistest riigivõimudest. Ülemvõim ongi riigi tegevuse legitiimsuse
garanteerija. Ühiskondlikust lepingust tuleneb rahva suveräänsus.
Õiguslik suveräänsus kompetentsi ülemuslikkus; poliitiline suveräänsus ülemvõim; sisemine
annaabi.ee 
