Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal
palju aega ladina keele selgeks õppimisele ja palvete ning pühakirjade meeldejätmisele.
Selleks loeti ladinakeelseid kirikuraamatuid. Toomkooli teine aste oli neile kes pürgisid
kirikuvõimu kõrgematele kohtadele. See koosnes kvadriiviumi ainetest.
Kool ei hoolitsenud oma õplaste eest kuigi palju. Söök tuli noortel ise hankida. Paljud
käisid seda linnatänavatel kerjamas. Vaheaegadel käidi mööda maad ringi ja tutvustati
külarahvastele koolisõpitut. See tähendab, et loeti ette usuraamatute peatükke, palveid
ning lauldi kirikulaule. Selle eest saadi toitu ja öömaja. Sellist viisi toidu hankimiseks
kasutati ka mujal Euroopas.
Peatselt pärast esimeste kloostrite ehitamist Eestisse avati siin ka esimesed
kloostrikoolid. Need olid erilisemad sellepärast, et seal ei õpetatud enam ainult munki
vaid ka neid kes ei soovinud hakata preestriks ega astunud kloostrisse. Kloostrikool
jagunes kaheks:
*sisemine kool, kus õpetati novitsiide see tähendab tulevaste munkade kool