pühakirjal Luterluse üks põhimõtteid, et kristlane peab õpetust lugema ja kuulama emakeeles, ilumb esimene eestikeelne raamat Jutlutajate töö kandis vilja, kuna eelnevalt olid linnakodanikud kriitiliselt meelestatud piiskopide ja munkade suhtes Mungad astusid välja traditsioonilise õpetuse kaitseks, valasid õli tulle Vallandus pildirüüste: purustati püha pilte, kujusid, altareid, reliikviaid Usupuhatus pääses kõigis linnades võidule Liivimaal ei viidud reformatsiooni lõpule, meister ei astunud luteri usuku ja nii püsisid kloostrid, katolikud piiskopid, saksa ordu ja toomkapiitlid keskaja lõpuni
Luther ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust, pidades küllaldaseks ristimist ja armulauda. Ta astus välja ka mungatõotuse igavese kohustuslikkuse vastu, leides, et munkadel ja nunnadel peab olema kloostrist lahkumise õigus. Varsti jõudis Luther ordude ja kloostrite eitamiseni. (luterlik reformatsioon : erimeelsuste kaudu uue kirikuni) teine tähtis ideoloog Lutheri kõrval oli Melanchton, kes rõhutas teadlasena rohkem seda, et usupuhatus teeks usutõed inimmõistusele vastavamaks. 28 artiklist koosnev dokument -Asburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine, kiriku juhtimisel pidi saama määravaks põhimõte, et kiriku pea ei ole paavst, vaid riigivalitseja . katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luterlik kirik, kuigi usutülid jätkusid ka edaspidi. 14
annaabi.ee 
