EESTI AJALUGU
Selleks loodi Liivimaa kindralkuberneri koht ning esimeseks sellel ametikohal oli Gustav
II Adolfi õoetaja Johan Skytte. Esialgu asus kubermangu keskus Tartus, hiljem Riias.
Gustav II Adolf ja Skytte pöörasid suurt tähelepanu usu- ja hariduspoliitikale. Seetõttu
rajati 1630. aastal Tartusse ja järgmisel aastal ka Tallinnasse gümnaasiumid, esimese
baasil avati 1632. aastal Tartu Ülikool. Usupoliitikas keskenduti katoliikluse
väljajuurimisele eriti maarahva (eestlaste ja lätlaste) seast. Halduslikult jagunes Eesti ala
Eestimaa kubermangu, 17. sajandi teisest poolest kindralkubermangu, ja Liivimaa
kindralkubermangu vahel. Põhja-Eestis oli kohalikus poliitikas suur roll ka Eestimaa
rüütelkonnal, Liivimaa rüütelkonna võimupiirid olid tunduvalt väiksemad. Kuni 1650.
aastateni teostasid Rootsi valitsejad, eriti kuninganna Kristiina Eestis laialdasi läänistusi,