Keskaja rüütel
osutada. Seda ka siis, kui rüütel tõi lahinguväljal kuningale kiire sõnumi, millest võis
sõltuda lahingu saatus. Kuninga poole tohtis seista üksnes näoga. Uksest väljuti selg
7
ees, et mitte solvata tema majesteeti. Laialt oli levinud arvamus, et rüütlite au ja
kuulsust aitab suurendada endale võetud tõotuste täitmine.
Igasugune rüütellikkus unustati, kui tuli võidelda lihtrahva eest, usunimel ja kui
varastati. Näiteks feodaalid olid kohustatud kaitsma oma talupeogi võõraste eest,
eelistasid rüütlid ohtlikus olukorras pageda oma linnustesse varju. Talupojad, nende
loomad ja muru vara jäeti riisujate meelevalda. Seejuures lohutasid rüütlid end
mõttega, et küll nad vaenlase talupoegadele samamoodi teevad. Talupojad vihkasid
rüütleid, nad nägid neis röövleid ja rõhujaid. Usunimel tapeti ristisõdades, seal ei
huvitanud kedagi kellegi seisus, tapeti kõiki
annaabi.ee 
