Vana-Egiptus
ajastul kerkis esikohale Ptah (kiilaspäine skeptriga mees kõvera habemega) ja
võttis endale universumi looja osa, tõrjudes tagaplaanile kõik teised jumalad. Ptah
lõi südames tekkinud mõtte ja keeles väljendatud sõna abil maailmakorra. Ptahi
säärast peaosa tunnistab kuulus "Memfise teoloogiline traktaat", milles kõik
Egiptuse jumalad on suure Ptahi, maailmalooja, eri avaldusteks. Memfise
preestrite teos illustreerib ühe nomose või linna ülemvõimu mõju müütide
kujunemisele ja usundlikule ideoloogiale. See traktaat annab tunnistust ka
abstraktse mõtlemise arenemisest Egiptuse preesterkonnas, kes töötas välja selle
müüdi õige abstraktsel kujul. Ptah lõi iseendast oma 8 hüpostaasi: "Ptah oma
trooni peal", "Ptah-Nun, kes lõi Atumi", "Ptah-Naunet, kes sünnitas Atumi",
"Ptah enneaadi süda ja keel"(see tähendab: Horos jaThot), + veel neli, kelle
nimed ei ole säilinud. Ptah oli veel kõikide käsitööliikide jumal. Varastel aegadel