Vaimuelu
Dominiiklased
nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ja panid suurt rõhku haridusele. Suuri maavaldusi
kerjusmungaordudel ei olnud, kloostrid elasid munkade kogutud annetustest. Tsisterlaste ordu oli läbinisti
aristokraatliku loomuga ja võttis oma ridadesse üksnes aadlikke, kerjusmungaordud olid aga avatud eelkõige linlastele.
(naised olid keskaegses ühiskonnas isa või abikaasa eestkoste all). Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajlikku
hooldusasutuse funktsiooni.
Usundiloolased arvavad, et kõigepealt loobusid eestlased oma kõrgjumalatest ja hakkasid selle asemel austama
kristlaste Jumalat. Väiksemaid jumalusi ja haldjaid austati aga pikka aega edasi. Tuntumateks kohandatud pühakuteks
( Jüri karjakaitsjana, Peeter ,,kalajumalana", Kadri lammaste kaitsjana, Tõnn koduloomade eriti sigade kaitsja.
Reformatsiooni algus (1517), Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. a ja leidsid linnades väga kiiresti
poolehoidjad