Vana-Egiptus
tekib kaks riiki: Ülemriik ja Alamriik (arvatavasti, IV aa-de lõpul).
Juba IV aastatuhande algusel nomoseid oli Egiptuses neljakümne ümber (Uue
riigi ajal 16-11 ss. oli neid 22 Ülemriigi territooriumil ja 20 - Alamriigis).
Nomosed säilitasid oma kultuurilise ja osalt ka poliitilise iseseisvuse kuni Kreeka-
Rooma ajastuni. Igal nomosel oli oma usund, omad jumalad, omad pühad loomad.
Nomosed vaenutsesid omavahel lakkamatult. Isegi Rooma valitsemisajajärgul
sõdisid nomosed isekeskis usundialaste lahkhelide pärast. Nõnda alustas nomos,
kus austati jumalana kala, sõda naabernomose vastu, kelle liikmed sõid seda püha
kala. Verevalamise lõpetamiseks oli tarvis Rooma sõjavägede vahelesegamist.
Nomoste elanikud rääkisid erinevaid murdeid. Tekstid nimetavad korduvalt, et
Egiptuse eri osade elanikud ei mõistnud üks-teist. Hüksoslaste-aegne text (18-16
ss.) räägib otseselt Egiptuse "keeltest". See mitmekeelsus osalt soodustas
annaabi.ee 
