Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
kasutada. Kui kirikuraamatud ilmuma hakkasid, vähenes käsikirjade osatähtsus. Kirikukeele traditsioon on kujunemas
tekstide teatav kokkulangevus sõnavaras, lausestuses. Keelekasutuse varieeruvus autoriti, eriti ortograafias ja vormistikus
ühtset kirjakeelt veel pole, vaid eri autorite keelekujud. Esmased püüdlused keelenormi kehtestamise poole: Stahli (1637) ja
Gösekeni (1660) keeleõpetused. Keel oli vahend usumissiooni teostuseks pastorid pidid end kurssi viima kohaliku rahva
keelega. Eesti k tuli muuta võimeliseks väljendama kristlikke tõdesid ja protestantlikku ideoloogiat. Jõudsalt arenes
religioossete tekstide keel.
Müller - Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja pärast Russow' surma. Osa uurijaid on võimalikuks pidanud eesti
päritolu koguduse poole pöördumisi ja jutluste rikkalikku sõnavara arvestades, mida ajaloolaste uurimused ei kinnita.