Ristisõjad
Urbanus II kõnet hakkas kujunema omalaadne ristisõja usutunnistus, milles liitus
religioosne enesesalgamine lootusega rikkalikule maisele tasule, millega Jumal
hüvitab oma armastatud laste sõdalaspingutused. Augustinuse teooria järgi oli
taevasesse Jeruusalemma jõudmine iga õige kristlase kõrgeim kutsumus. Harimatu
rüütli kujutluses identifitseerus taevane Jeruusalemm reaalsega, Palestiina
Jeruusalemmaga. Ristiretkeideoloogia suutis osavalt katta rüütlite maised taotlused
usulisega ja Urbanus II suutis oma kõnega mõjutada nii rüütlite kui lihtrahva meeli, et
ajendada neid osa võtma järgnevast missioonist Pühale Maale.
Talupoegade ristiretk 1095. Amiensi Pierre juhtimisel.
I ristisõjal oli kaks nö. algmängu. Esiteks eelpool mainitud Clermont´i Kirikukogu ja
teiseks Prantsuse talupoegade ristiretk , millel juhiks jutlustaja Amiensi Pierre. Teel
käituti aga rohkem röövlite kui palveränduritena. Kimbutati juute, rööviti teeäärseid
asulaid
annaabi.ee 
