Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
"Eesti Postimehe" kõrvale, mille vagatseva ja moraliseeriva laadiga kumbki rahul ei
olnud.
Köler kirjutas: "Hädapärast oleks vaja siin üht lehte välja anda, sest meie leiame
ennast enese lootustes Eesti Postimehe kohta väga petetud. /---/ Leht peab
ilmalikkudes asjades õpetlik olema ja mitte täis igavest morali, nagu värsketele
koolijütsidele. /---/ Ma võin otse tulivihaseks saada, kui igas ajalehe kirjatükis
vähemasti kolmveerandit usulikku on, vaene Eesti kõht on sellest juba ammu täis, kui
ta aga ainult sellest üksi elada võiks ja muud midagi ei tarvitaks!"
Hurt omakorda osutas veel sellelegi, et Jannsen hoiab visalt kinni vanast kirjaviisist,
sest kardab, et uuele kirjaviisile üle minnes võiks lugejaid lehest eemale peletada. See
aga oleks tähendanud majanduslikku kahju.
Esimese sammu praktilise ajakirjandustöö suunas tegi Hurt 1867. aastal. Juba 1840.