Priikslaskmine ja ärkamisaeg
maavalduse juriidiliselt talu- ja mõisamaaks
Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele
Teorendi asemel eelistati raharenti, eesmärgiks seati maa müümine
talupoegadele eraomandiks
Seadus nägi ette ka krundi mõõtmist
Talupoegadele jäi arusaamatuks, miks Eestimaa seadust rakendatakse järk-
järgult ning see ajendas tõrkumisi ja vastuhakku. Näiteks mahtra sõda 1858
Rahva rahutus avaldus ka prohvet Maltsveti ehk Juhan Leinbergi juhitud
usuliikumises
Talurahva liikumisvabadust avardas 1863 aasta kehtestatud passiseadus
1865 kaotati mõisnike kodukariõigus
1866 vallakogukonna seadus m´kaotas mõisa võimu talurahva omavalitsuse
üle
1877 kehtestatud Vene linnaseadus kaotas seisusliku saksa omavalitsuse.
Peterburi rajamine oli ahistanud Tallinna ja Tartu väliskaubandust, Pärnu kaudu
kulgev metsa ja lina eksport oli elavam
1830-40 aastail hakati rajama aurujõul töötavaid vabrikuid( Kärdla, Sindi ja
Kreenholmi kalevivabrik)