18. sajandi usuliikumised kui usutunde süvendajad ja rahvahariduse etendajad Eestis.
luterliku kiriku sees, aga enamasti väljaspool seda, levides kohati ka õigeusu
kiriku liikmete seas. Neist mõjukaimad kogu Eesti ulatuses olid
vennastekoguduse ja taevaskäijate liikumine ning peamiselt Lääne-Eestis 19.
sajandi lõpuveerandil levinud usuliikumised, mille tulemusena moodustati
esimesed Eesti vabakogudused. Vaadeldakse ajavahemikku alates 1740.
aastatest, mil vennastekoguduse liikumine esimese suurema kristliku
usuliikumisena Eestis laiemalt levis, kuni 20. sajandi alguseni, mil 18. ja 19.
sajandi talurahvakultuuri muutumise ja ka hääbumise protsess oluliselt kiirenes.
Seda kinnitab juba asjaolu, et alates 20. sajandi hakkas erinevate usuliikumiste
ja konfessioonide mõju Eesti kõrveldavas ühiskonnas üha vähenema.
Vennastekoguduse liikumine.
Selle liikumise järeltulijad asutasid 1722. aastal Saksamaal Herrnhutis oma
asunduse ja 1727. aastal ka hernhuutlaste koguduse. Vennastekoguduse juhiks