Pühakute roll keskaegses ühiskonnas
Püha Jüri auks on loodud mitmeid kirikuid üle maailma. Ka Tartusse on
ehitatud Püha Jüri kirik (1870). Legend Pühast Jürist jõudis Eestisse kahelt
poolt: idaslaavlastelt (9.-12. saj) ja germaanlastelt (13.saj). Eestlastele
tähistab 23.aprill kevade ja kevadtööde algust ja kuna kevadel löödi
Georgius märtriks (nimi tähendab kreeka keeles kündjat, maaharijat)
nimetatakse seda päeva jüripäevaks.
Minu arust oli Püha Jüri lihtrahva ja ülikute hulgas populaarne just
usulevitajana. Toetudes sellele legendile arvan, et pühakuid kasutati
inimeste mõjutamiseks, et inimesed pööraksid usku ja sellega tugevnes
kirikuvõim. Kuna tollel ajal oli inimese elu väga raske mõeldi välja lugusid, et
inimestele lootust ja usku pakkuda. Mõndade pühakute lood tuginevad
ajaloolistele isikutele, aga need on kõigest legendid. Kuna pühakute auks on
rajatud palju pühakodasid ja nende järgi on nime saanud paljud lapsed julgen
väita, et see toimis.