Kahe inimese kooselu
Kõige nooremalt abielluti Eestis pärast taasiseseisvumist 1992.
aastal: meeste vanus abielludes oli siis keskmiselt 25 ja naistel 22 aastat. Üha olulisemaks on
muutunud haridus ja karjäär, mis lükkab abiellumist ja ka laste saamist edasi. Enne
pereloomist tahetakse saavutada majanduslik stabiilsus. Lahutamine on tänapäeval üsna
tavaliseks muutunud. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis lahutumuse määr olnud
alati pigem kõrge. Eesti elanikud on ka üsna usuleiged, mistõttu ei ole neil moraalseid
takistusi lahutamiseks. Aastatel 1900–1934 hakkas lahutuste osatähtsus suurenema võrreldes
abiellumisega. Sel ajal võis üheks oluliseks lahutamise põhjuseks olla lastetus. On leitud, et
51%-l tolle aja lahutajatest ei olnud lapsi. Peredes, kus lapsi oli palju, ei lahutatud peaaegu
üldse (Ainsaar 1997). 1994. aastal on samuti leitud, et 41%-l lahutatud abieludest polnud
abielupaaril ühiseid lapsi. Lahutusi on olnud kõige rohkem 1995. aastal