Immanuel Kant
Religioon on meie kohustuste
tunnetamine jumalike käskudena. Kohustused on moraaliseadusest lähtudes juba olemas.
Religioon kuulutab nad Jumalast meie mõistusesse asetatuiks. Ta riietab nad jumaliku tahte
majesteetsusega.
Religioon kattub sisuliselt moraaliga. Kuna on olemas vaid üks ainus moraal - kuidas on
siis võimalik, et on olemas nii palju religioone? Erinevad ajaloolised religioonid on tekkinud
sellest, et inimesed (ainsa) religiooni valdkonna täitsid terve hulga usulausetega, mida nad
kõik ( vääralt) pidasid jumalikeks käskudeks. Kui ajaloolistest religioonidest puhas - moraalne
- tuum väljavõtta, siis tuleks neid mõõta eetilise mõistuse proovikiviga ja eristada ehtne
ebaehtsast.
Tõeline kirik on Kanti järgi niisuguste inimeste ühiskond, keda ühendab veendunud
aukartus ühise kõlblusseaduse vastu.
Teos, milles Kant sellise uurimuse läbi viib, on "Religion innerhalb der Grenzen der
blossen Vernunft"