Õiguse sotsioloogia
Sotsioloogia peaks tegelema (vrdl Comte) käitumistüüpide ja mõtlemiseetalonide uurimisega. Kõige problemaatilisem
seejuures see, et kõik, mis inimene sündides eest leiab, oli olemas juba enne teda. Inimesel pole selles mingit sõnaõigust,
reeglid on juba olemas. Lisaks on inimene oma elus nö hädas ka rollidega, mida ta peab täitma seoses rolliootustega.
· Ettekirjutused kui käsku sisaldavad käitumisjuhendid
Jumalikud ettekirjutused on sellele usulahule, mida ta reguleerib, aga seeläbi reguleerib ka kõlbelisi ja moraalseid
tõekspidamisi.
· Sotsiaalsed faktid = kollektiivsed ettekujutused, sotsiaalne morfoloogia
Sotsiaalne fakt on igasugune tegutsemise, mõtlemise, tundmise maneer. Need hõlmavad kollektiivseid ettekujutusi (ideeline
tasand, nt õigus, moraal, religioon) ja morfoloogiat (materiaalsete väärtuste kogum). Kollektiivsed ettekujutused ei ripu tühjas
ruumis, vaid sõltuvad inimühendustest.