Aadel ja relvastus keskajal
-11. saj), kõrgkeskaeg (11.-14. saj.)
ja hiliskeskaeg (14.-16. saj.). Varakeskajal ehk hilisantiikajal tekib uus elukorraldus-
feodaalkord.
Kehtis põhimõte, et kõik, kes ei olnud katoliku usku, olid vaenlased neile, kes olid. Kristlased
olid vaenulikud muhameedlaste, paganate, ketserite ja põhimõtteliselt kõikide teiste
religioonide esindajate vastu. Keskajale väga iseloomulikukeks läbivateks sündmusteks
võibki pidada ristisõdu, mille üheks põhieesmärgiks loeti usukuulutamist. Kas jumalasõna
kuulutamine ka tegelikult Ristisõdijate pühaks ja peamiseks eesmärgiks oli ja mitte ainult
ettekäändeks ei toodud, on küsitav. Küll aga on vaieldamatu fakt, et koos mõõga, mõrva ja
orjusega toodi kaasa ka kirjaoskus ja astuti sammuke lähemale läänemaailmasse jõudmiseks
paganate ühiskondades.
Käesolevas töös keskendun eelkõige aadlitele ja püüan anda üldist ülevaadet nende relvastuse
ning sõjapidamise tegeliku väljanägemise kohta keskajal