Hellenism
Nende tegevus kiirnedas oluliselt loodusteaduste,
filoloogia ja leksikograafia arengut sellistest keksustes nagu Aleksandria, Antiookia ja
Pregamon. Üldiselt olid kultuurile omased järgmised jooned: loodusteadused eristusid
filosoofiast ja üksikteadused klassikalisest haridusringist, teaduskeskused nihkusid itta,
maailmakeeleks sai kreeka ühiskeel koinee, kirjandusest kadus rahvalikkus, kreeka,
rooma, idamaiste ja juudi sugemete ühinedes kujunesid uut laadi usukujutelmad
(monoteism), usundit seletati mõistupäraselt, luulest, kujutavast kunstist ja filosoofiast
kadus poliitiline ainestik, tähtsaks muutus õpetatud maneerlikkus. Hellensimi kultuuriline
mõju Idamaade ja läänepoolseile rahvaile oli paiguti väga sügav, kuigi eriilmeline.
Hellensitlik kirjandus tekkis polisliku korra lagunemise ja paljusi rahvaid ühendava
Aleksander Suure riigi moodustumise ajal. Peamine viljelemise koht oli demokraatliku
annaabi.ee 
