Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
" (JUNG 2002:xiii)
Seega on alust arvata, et inimese subjektiivses alateadvuses peituval on mingi vaste ka
objektiivses reaalsuses ehk välismaailmas.
Kuivõrd dogma on algsete usuliste kogemuste kogumise ning pikaajalise üldistamise tulemus,
siis peab nendel olema ka mingi eesmärk. Teoloogile võib tunduda piisav eesmärk see, kui
luuakse süstemaatiline ning normatiivne maailmavaade. Kuid Jung ei jää sellise seletusega
rahule. Kuivõrd iga dogma on alguse saanud usukogemusest, peab ka nende üldine mõte olema
kuidagi usulise kogemusega seotud. Siin tuletame meelde Jungi vaadet, mille kohaselt usuline
kogemus on äärmiselt numinoosse iseloomuga, st selle tremendum või fascinosum tonaalsus on
niivõrd intensiivne, et võib kergesti olla hävitav inimese psüühilisele tasakaalule. On küsitav,
kas vaimuhaigete hulgas on rohkem neid, kel on usulisi kogemusi. Kuid Jungi järgi on kindel
annaabi.ee 
