Eesti kultuuri alused ja tähendus
Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele
kooliharidusele põlisrahva hulgas. Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas
eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle
ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Rahvakoolide kaudu levis ka
koduõpetus, mille tulemusel eestlaste lugemisoskus mitmekordistus.
18. sajandil saab laialdase leviku hernhuutlus. Pietism rõhutas isikliku usukogemuse tähtsust
ja iga uskliku vahetut piiblilugemust, seetõttu pöörati suurt rõhku eestikeelse kirikukirjanduse
arendamisele. Jumalateenistusi saatis vaimulik laul ja muusika. Tekkis ka vennaste
omavaheline eestikeelne kirjavahetus, samuti levisid eestikeelsed käsikirjalised
autobiograafiad, mida loeti kogudustes ette. Seega andis vennastekoguduse liikumine
talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks. Nii võib alates 18.
annaabi.ee 
