-religiooni hulk ei vähene,vaid vormid teisenevad Usklikkus asendub vaimsusega Dekorversioon võib olla 4 vormi: 1.usust taganemine , ei tegele aktiivslet religioniga, 2.loobutakse kirikust, 3.minnakse üle teise organisatsiooni(teise krikiusse), 4.teise religiooni üleminek Psühholoogilises portrees, kes on dekorverdid, iseloomustavad: kõrgem kogemusele avatus, neil on madalam fundamendalismi aste, madalam autoritaarsus, rohkem vaimsed, kui usklikud, neil on kõrgem usuise arengu aste (Fowleri arenguastme järgi) Saksa kontingendi seas, kui suhte muutus oma kultuuri või traditsiooni seas Usas- tunnetatakse kui transformatsiooni 1.grupp dekorverte- autonoomia taotlejad, kes eelistavad individuaalset vabadust 2.grupp- debarred, pettunud, eemale jäänud-paradiisist välja jäänud, pettunud(ei liituta religioosse org.) 3.grupp-kes leiavad uue tähendusvälja, minnes kusagile mujale, kus saab rohkem pühenduda. 4
II maailmasõja Lk kõige suurem nimi oli Towe Jansson, kelle omapärane muumimaailm võistleb edukalt inglise fantaasialugude maailmaga. Moodsa lasteluule pioneeriks tuleb pidada Kirsi Kunnast. 60-ndate alguses saanud psühholoogilise realistliku noorsoromaani parimate traditsioonide edasikandjad on Uolevi Nojonen ja Asko Martinheimo. Rootsi - Esimeseks Rootsi lasteraamatuks võib pidada füüsika- ja meditsiioniprofessori Johannis Laeliuse “Ilus ja tore neitsi peegel” (1591). See on usuise sisuga didaktiline teos tüdrukutele. Kuni 18. saj leidis kajastamis kahte tüüpi kirjandust: usulist ja ilmalikku. Usulisse kategooriasse kuuluvad : piibli ja lauluraamatud, katekismus, palveraamatud ja jutluste töötlused lastele. Ilmaliku Lk hulka kuuluvad: mõtteterade kogumikud, kombeõpikud, “testamendid”, “majapidamisraamatud” jne. Need olid adresseeritud kõrgemast soost lastele. elumudeleid pakkusid ka müütilised ja ajaloolised elulood.