Henry VII
kuningavõimu tugevusega, jõudis ta järeludsele, et valitsemise lahutamatuks osaks on ka teatud
isiklike kinnisideede rahuldamine ja karmi vägivalla kasutammine. Kuningas Hnery VII polnud
enam oma meeltesegaduses võimeline õpetama kuningliku tarkuse põhimõtet- kuidas teha vahet
võimu õige kasutamise ja kuritarvitamise vahel.
Kuningas muutus ahneks, reliikviate jahtimine muutus tema kinnisideeks. Ta oli kerges
usuhulluses. Ta käis sageli palverännakutel, andis kabelitele oma vara ning mis kõige hullem- kuna
ta ei sallinud ketsereid, laskis ta neid põletada. Kõik kes armu said, pidid elu lõpuni kandma riietele
õmmeldud punaseid riste ja vitsakimpe.
Neljateistkümne aastaselt nägi Henry kuidas isa seisis silmitsi diplomaatilise ja sotsiaalse kriisiga.
Suhted Inglismaa ja Hispaania vahel olid kaubanduse tõttu halvad.
Henry 16. aastaseks saades oli isa määranud talle range eralduse