Taani raamatukultuur
meister, kes oma loomingu parema osaga seisab rariteedina eraldi, väljaspool kirjandusloo
ajalist seost.
Eraldi seisab ka Taani selle aja teine suurkunstnik Fredrik Paludan-Müller (1809-76).
Antiikkirjandusest võetud klassikalised ainesed, uuena mõjub byronlik vabadusiha ja
mässumeel, haruldaselt peen vormitunne, rafineeritud esteetiline suhtumine ainesse. Pidevas
arengus töötas ta välja oma maailmavaate, tema vaadete arengus on palju ühist kaasaegse
taani suure usufilosoofi ja stiilikunstniku Sören Kierkegaard'i maailmavaatelise arenguga.
Ajalooliselt moodustavad mütoloogilise rea ta teosed ,,venus" 1841, ,,Drüaad" 1844, ,,Thiton"
1844, ,,Aabeli surm" 1845, ,,Ahasveerus" 1854 ja lõpuks antiiksest ajaloost võetud ainega
meistriteos ,,Kalanus" 1854- (puhta, äraostmatu vaimsuse võidust maise võimu ja lihalike
naudingute üle. Puhas vaimsus läheb vabatahtlikult tuleriidale, kui ta oma imetletud