Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)
töökätest.
Esimesed väljarändajad asusid teele 1830. Ja 1840. aastal Lõuna-ja Kesk-Eestist,
eriti Räpina ümbrusest. Artur Vassara andmeil oli ümberasumisliikumisest kõige
intensiivsemalt ja terviklikumalt haaratud Järva-Madise kihelkond Kesk-Eestis, kuid nii
Lõuna- kui ka Põhja-Eestis oli ka teisigi piirkondi, mis paistsid silma
ümberasumisvalduste massilisusega. Järvamaal mängis peale sotsiaalmajanduslike tegurite
oma osa ka usufanatism31, sest Järva- ja Harjumaal õhutas usulahu rajaja Juhan Leinberg (
1812- 1885), hüüdnimega prohvet Maltsvet, ümberasumist tõotatud maale, milleks peeti
Krimmi.
Ümberasujad siirdusid Oudova maakonda, kuhu 1860. aastal rajati Kudrova ja
järgmisel aastal Strjakovo asundus, ning Pihkva aladele, kuid ka ilmselt esmakordselt
kaugemale lõuna poole, Samaarasse ja Krimmi. Samaaras asuti esialgu saksa asundusse
Krasnojari ja 1859