Jean- Jagques Rosseau "Emile" kokkuvõte
Ta tunneb kõiki majapidamise
peensusi. Loodud olema ise kord pere emaks, õpib ta seda isa maja valitsedes. Sofiel on
kütkestav vaim, aga ilma sädeluseta, tema mõistus pole kujunenud raamatute lugemisega,vaid
ainult kõnelustest vanematega, tema enese järelemõtlemisest ja vaatlustest teda ümbritsevast
maailmast. Loomult on ta lõbus, kuid on muutunud väga tagasihoidlikuks. Sofiel on oma usk,
aga mõistlik ja lihtne. Et ta teist olulist usuavaldust peale moraali ei tunne, siis pühendab ta
kogu oma elu Jumala teenimisele, mis esineb püüdes teha head. Sofie armastab voorust. Ta
jääb karskeks ja kõlbeliseks kuni surmani. Ta ei otsi austajaid, küll aga armastajat. Õnnelik
loomus on temale suuremaks abiks, kui palju kunsti. Ta oskab käituda korrektselt, lahkumata
viisakuse piiridest, mis talle sobib. Ta teab et mees, keda tema otsib loba ei armasta ja ei
kannata seda ka teistelt