Religioonipsühholoogia
vastuoluline eripära seisneb selles, et kuigi püütakse maailma enda jaoks isiklikult avastada, ei
jõuta mitte alati isiklike läbitunnetatud (usuliste) tõdemusteni, vaid võetakse need vastu n.ö.
"valmis pakendis". Sealjuures ei samastata ennast ennekõike mitte paki sisu, vaid ka pakendi ja
selle andjaga. Väga oluliseks saab meie- (osaduskonna) tunne. Usule on omane suur konformsus
ollakse, tuntakse, arvatakse ja käitutakse nii nagu teised.
Käsitletav usuaste on suhteliselt kriisialdis. Sisemiste kitsaskohtade põhjused võivad olla
mitmesugused. Mõjusaimaks on vastuolu autoriteetide vahel. Mingil hetkel inimene tõdeb, et
need inimesed, keda on peetud eksimatuteks, ei ole omavahel ühel meelel. Tekib küsimus, et
kellel on siis õigus. Kriisi tekkimisele võib kaasa aidata ka "kodust lahkumise" kogemus nii
emotsionaalses kui ka füüsilises tähenduses. Selle tulemusena hakatakse ennast ja oma
osaduskonda nägema teisest vaatenurgast
annaabi.ee 
