Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal
Kirikukümnis kujunes tänu Karl
Suurele, kes seadustas muistse kombe, et kümnendik sissetulekust tuleb annetada kirikule.
Kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Frangi riigi lagunemine
tõi aga kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Valitsejad läänistasid kiriku maid
ning seadsid vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele. Piiskoppideks ja abtideks said
ilmalikud sõjamehed, kes hoolisid rohkem sõdimisest kui usuasjust. Samuti käis Rooma linna
ja ümbruskonna ülikuperekondade vahel pidev võitlus paavstitooli üle.
2. Kiriklik korraldus: paavst (selle mõiste kujunemine), peapiiskopkonnad ja
peapiiskopid, piiskopkonnad ja piiskopid, preestrid, visitatsioonid. (lk 85)
Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja
paavstlusele aluse panija apostel Peetrus. Evangeeliumi järgi oli Jeesus määranud ta kiriku
rajajaks
annaabi.ee 
