Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
Urbianus arutleb, kas alati on selge, kes on süüdi orja
tapmises. Nt kui lapsed mängivad palli ja see lendab vastu habemeajaja kätt ning
orja kõri lõigatakse läbi. Broculus arvas et habemeajaja süüdi, Urbianuse arvates
rumal ori, kes ronis ohtlikku kohta, kus lapsed/liiklus. Justianus defineerib
institutsioonides (aluseks jurist Florentinius=, et orjus rahvaste õiguse
institutsioon, mille järgi vastupidiselt loodusele on üks inimene allutatud teise
alla. Ustianuse järgi kui orjuse tunnus allutada teise alla, siis on kõik orjad. Teiseks
on kaasusi, kus orjal pole isandat, siis ta nagu polegi ori. Nt hüljatud orjad,
karistusorjad (ei kuulunud ei rahvale ega keisrile), võlaorjad (nexus, addictus),
kes teenisid võlausaldaja juures võlga välja (natuke erinev õiguslik seisnud,
võlausaldajal polnud nende üle omandiõigust ehk ei käsitleta kui oja). Roomas
orja tunnus tema õigusetus, ei saanud apelleerida ühelegi seadusele, mis teda
kaitseks
annaabi.ee 
