"ustasale" - 1 õppematerjal

Horvaatia ehk Kroaatia

Serblased pagesid eelkõige Saksamaa suunal, kuid sakslased ei olnud selle üle kuigi rõõmsad. Ustasa asus rajama koonduslaagreid. Erinevatel andmetel tapeti neis 60 000­600 000 serblast, juuti ja rumeenia mustlast. Öeldakse, et "Ustasa tappis kolmandiku serblastest, kolmandiku ajas välja ja pööras kolmandiku katoliiklusesse. Aga mitte kõik horvaadid ei olnud sellise verise poliitika poolt. Marssal Josip Broz Tito, kes oli sloveen-horvaat, astus Ustasale vastu. Tuhanded horvaadid sõdisid tema partisanidena. Lõuna-Horvaatias tapeti vastulöögiks Ustasale serbia cetnikutele sadu horvaate ja bosnialased sundisid kõik horvaatidest antifasisitid kommunistideks. Nad liitusid vastukaaluks serbia antifasistidega. Selles horvaadi-bosnia sõjas suri 1 000 000 inimest. Pärast sõda sai Titost uue Jugoslaavia Föderatsiooni juht. Ta jagas Jugoslaavia viieks vabariigiks ­ Horvaatiaks, Serbiaks, Sloveeniaks, Bosnia-Hertsegoviinaks ja Makedooniaks