Interneti ohud Sissejuhatus Internetiohud kasvavad tänapäeval suure kiirusega. Ohud pole ainult seotud viiruste ja pahavaraga vaid ka pettuste, petukirjade, identiteedivarguste jms. Viirused, ussviirused ja Troojalased Levivad elektronpostina ja lehekülgedega. Kahjustavad arvutis faile ja programme. Ussviirused levivad kiiremini kui viirused. Ussviirused võivad edasi saata viiruse aadressiraamatus olevale inimesele. Troojalasteks kutsutakse ohtlikke programme. Kahjustavad ka programme Häkkerid ja kräkkerid Häkker teab arvutist rohkem, kui keskmine arvutikasutaja. Kräkkerid on ka tugevate teadmistega arvutispetsialistid, aga nemad kasutavad oma teadmisi keelatud tegevusteks. Nad mõlemad võivad arvutisse interneti kaudu sisse murda ja seda kuritarvitada, samuti varastada või kopeerida faile ja kasutada neid kuritegelikel eesmärkidel.
varastada sealt isiklikku teavet või luua ründetarkvara arvutite kahjustamiseks. 2. Mis on arvutiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ja arvutit nakatama. Mõistet „viirus“ kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi rahvaprogrammide puhul, ka isepaljunemisvõimeta rahvaprogrammide korral, nagu näiteks reklaam, ussid ja trooja hobused. Toimeloogikalt on need täiesti erinevad. Ussviirused kasutavad ära süsteemis leiduvaid turvaauke, et võrgu kaudu internetti lülitatud arvutist end uutesse arvutitesse levitada. Trooja hobune on aga ohutuna näiv programm, kuid peidab endas pahatahtlikke funktsioone. Selline pahavara kahjustab arvutis asuvaid andmefaile ja vähendab arvuti jõudlust. Kui ühtede pahavaraprogrammide tegevusel tekivad kasutajale märgatavad sümptomid, siis teised tegutsevad süsteemis kahtlust äratamata.
laiemalt levinud trooja hobuste vastu. Viirustõrjeprogrammid ei tunne ära seesuguseid troojaid, mis on kirjutatud mingi kindla isiku või ettevõte arvutis nuhkimiseks. Ussviirus -- arvutiviirus, mis ilma tarkvara abita ennast kopeerib ja läbi interneti laiali saadab. Ussviiruse ja tavalise viiruse põhiline erinevus on tema levimise struktuuris. Klassikalised viirused ründavad uusi süsteeme samal ajal kui juba nakatanud faile mõne teise poolt uude arvutisse paigaldatakse. Ussviirused suudavad endast tehtud koopiaid ise edasi kanda. Seepärast kanduvad ussviirused tavalistest märkimisväärselt kiiremini üle. Ussviirused laevad ennast süsteemi mällu ja kannavad end järgnevatesse arvutitesse peamiselt e-maile või suhtlusvahendite (Facebook, Skype, Vkontakte, jt) kaudu. Näiteks tahavad paljud ussviirused saata end juba rünnakuohvriks sattunud arvuti meili programmis olevatele aadressidele.
nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad suurendada oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Mõiste.. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki pahavaraprogrammide tüüpe: näiteks ,,ussid" ja ,,trooja hobused", mis on toimeloogikalt täiesti erinevad. Ussviirused kasutavad ära süsteemis leiduvaid turvaauke, et end võrgu kaudu, võrku lülitatud arvutist uutesse arvutitesse levitada. Trooja hobune on aga ohutuna näiv programm, kuid peidab endas pahatahtlikke funktsioone. Selline pahavara kahjustab arvutis asuvaid andmefaile ja vähendab arvuti jõudlust. Kui ühtede pahavaraprogrammide tegevusel tekivad kasutajale märgatavad sümptomid, siis teised tegutsevad süsteemis kahtlust äratamata. Viiruste avastamise vältimise meetodid
tehnikast on vähem või rohkem ühendatud internetiga, on reaalne oht saada nakatunuks viirusega. Worn ehk ussviirus on isepaljunev tavalise arvutiviirusega sarnane viirus, välja arvatud järgmised kolme erinevust: 1. Viirus on peidetud või lisatud programmi või käivitatavasse faili, samas kui ussviirus on eraldi programm. 2. Viirus nõuab inimese abi (avada programm, fail jne, et ennast levitada). Ussviirus levitab aga ennast ise teiste seadmete võrku. 3. Ussviirused nakatavad terveid võrke. Samas tavalised viirused nakatavad ainult konkreetset arvutit. Ussviirused levivad tavaliselt e-maili teel. Mis selle avamisel ja aktiveerimisel kahjustavad kasutaja tervet arvutisüsteemi. Kui ussviirus on meili teel levinud, siis ta saadab ise e-maile kõigile listis olevatele inimestele ja nii tekib ahelrünnak. Ussviirused „elavad“ lühikest aega, kuid selle aja jooksul tekitavad palju kahju.
sisaldavaid veebilehti. KASUTATUD ALLIKAD: E-Teadmik, Heikki Vallaste. 2009. Trojan Horse. http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=1265 (11.04.2009) EUA, Utrechtnetwork, Coimbra Group. 2009. Arvutiviirused ja arvutiviiruste tõrje. http://www.ut.ee/3108 (11.04.2009) Google. 2009. Arvutiviirused. http://www.google.ee/search? hl=et&q=arvutiviirused&btnG=Google+otsing&lr=&aq=f&oq=arvutiviiruse (11.04. 2009). ©Microsoft Corporation. 2009. Viirused ja ussviirused http://www.microsoft.com/eesti/security/home/antivirus/virus101.mspx (11.04.2009) Wikipedia A Project. 2009. Trooja hobune. http://et.wikipedia.org/wiki/Trooja_hobune_(informaatika) (11.04.2009)
kõnealune programm tulevikus teavet vastu võtma peab. Lisateavet leiate artiklist 4. Viirusetõrje kasutamine Viirused, uss-viirused ja trooja hobused on häkkerite poolt loodud programmid, mis kasutavad Internetti, et rünnata vastuvõtlikke arvuteid. Viirused ja uss-viirused saavad endid kopeerida arvutist arvutisse, samas kui trooja hobune siseneb arvutisse, peites end näilikult seaduslikku programmi nagu ekraanisäästja. Hävitavad viirused, ussviirused ja trooja hobused võivad kõvakettalt teavet kustutada või arvuti täielikult kasutuskõlbmatuks muuta. Teised ei põhjusta otsest kahju, aga halvendavad teie arvuti jõudlust ja stabiilsust. Viirusetõrjeprogrammid skannivad meile ja teisi arvutis olevaid faile viiruste, uss-viiruste ja trooja hobuste suhtes. Kui mõni selline leitakse, paneb viirusetõrjeprogramm selle karantiini (isoleerib) või kustutab selle täielikult enne kui see kahjustab teie arvutit ja faile.
kõnealune programm tulevikus teavet vastu võtma peab. Lisateavet leiate artiklist 4. Viirusetõrje kasutamine Viirused, uss-viirused ja trooja hobused on häkkerite poolt loodud programmid, mis kasutavad Internetti, et rünnata vastuvõtlikke arvuteid. Viirused ja uss-viirused saavad endid kopeerida arvutist arvutisse, samas kui trooja hobune siseneb arvutisse, peites end näilikult seaduslikku programmi nagu ekraanisäästja. Hävitavad viirused, ussviirused ja trooja hobused võivad kõvakettalt teavet kustutada või arvuti täielikult kasutuskõlbmatuks muuta. Teised ei põhjusta otsest kahju, aga halvendavad teie arvuti jõudlust ja stabiilsust. Viirusetõrjeprogrammid skannivad meile ja teisi arvutis olevaid faile viiruste, uss-viiruste ja trooja hobuste suhtes. Kui mõni selline leitakse, paneb viirusetõrjeprogramm selle karantiini (isoleerib) või kustutab selle täielikult enne kui see kahjustab teie arvutit ja faile.
annaabi.ee 
