Eesti ajalugu V, lk 66-70 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)
Uusi asundusi tekkis aga ka väljarändajad ise, nagu ilmneb näiteks San-
vanades asukohtades Peterburi ja Pihkva gaste väljarändajate kirjadest oma endisele
kubermangus. mõisahärrale krahv Bergile: ei oleks kül hul-
20. sajandi algul ulatus väljaränne lõpuks kuma tulnud aga et rahvast ni paks olija asset
ka Vaikse ookeanini Kaug-Idas - eesti asun- elata ei olnud [—] siis mindigi vaid surembat
dused tekkisid Ussuurimaale, kuhu asusid kottust kaema.
peamiselt eesti randlased Hiiu- ja Saaremaalt. Kui võrrelda Eesti, Läti, Leedu ja Soome
19. sajandi lõpust esines ka väljarännet üle väljarännet, võib näha, et enam sarnasust
Vene riigi piiride - nii teistesse Euroopa leidub kahe esimese ja kahe viimase vahel.
maadesse kui ka Põhja-Ameerikasse. Eluko- Eestlaste ja lätlaste väljaränne oli valdavalt
had valiti enamasti suurematesse linnadesse, agraarse iseloomuga