Kirjand: Eestluse olevik ja tulevik
ning veneverd, mida aga ei saa enam pidada puhtavereliseks eestlaseks. Tänu vere
segunemisele ei ole enam alles puhteestlaslikku temperamenti ega ka tegutsemistahet, mis
vanal ajal meie esivanemaid võitlema ning tegutsema sundis. Kuid tänasel päeval on meil just
selle jõu järgi kõige suurem vajadus.
Eestlaste hääbumisega on väga sarnane Andrus Kivirähu teos "Mees kes teadis ussisõnu",
kus on väga hästi välja toodud ühe väikese rahva lõppemine. See teos räägib ussirahvast, kes
elavad metsas, kuid aja jooksul külla kolivad, jättes endast maha vaid mälestused ning
ussirahvas, kes metsa jäi sai otsa tänu sõjale. Ka eestlased on selline väikerahvas, kes kolib
justkui külla, otsima paremat elu ning kaitsetu vähemus, Eesti territooriumil, on väga
haavatav ning hääbumisohus. See teos justkui hoiataks ning valmistaks meid ette millekski,
mis on paratamatu. Julius Kuperjanov on kunagi öelnud: ,,...Eesti rahvas kord paratamatult