Vabadusvõitlus
loodusjõude. Nendest olenes viljasaak. Hakkas kujunema vilja- ja karjakasvatuse
õnnestumist ja kaitset taotlev kombestik. Uusi kombeid võeti üle ka naaberahvastelt
ning sõjavangidelt: näiteks nimetus jõulud võeti üle Skandinaaviast, Põhja- Eestis,
eriti Virumaal ja Saaremaal, austati germaani algupäraga (nimetus) haldjaid (metsa-,
maa-, vee- ja kodu-). Lisaks austati usse: majaussides arvati elavat majavaim.
Ehteid kaunistati ussipesade kujutistega. Eestlaste peajumala Taara nimi arvatakse
olevat skandinaavia Thori teisend.
13. ja 14. sajandil matsid eestlased oma sumud tarandkalmetesse, enne matmist
laibad põletati. Surnule pandi kaasa ehteid ja muid vajaminevaid esemeid
EESTLASTE ELUOLU MUINASAJA LÕPUL.
Tihedam asustus oli Kesk- ja Lõuna- Eesti viljakamatel aladel, ka Põhja- ja Lääne-
Eestis. (Lääne- Eestis olid head rohu- ja heinamaad ning peeti arvukalt koduloomi.)
13
annaabi.ee 
