Mees-kes teadis ussisõnu
lihasaamiseks kohale kutsuda
- soodsalt sõnade õppimisele mõjus kohtumine Intsuga, kes oli rästik, siil ründas Intsu,
mõlemad püüdsid ussisõnadega peale panna keeldu, et siil tarduks, kuid see ei mõjunud, sest
siilid olid rumalad ja ei osanud ussisõnu, neile ei mõjunud ka mürk, Leemet aitas rästikut,
andes siilile jalahoobi, Ints tänas, kiitis Leemeti ussisõnaoskust, kutsus ta külla oma
vanematega kohtuma, Leemet vaimustus ideest ussikuningatega tutvuda, Intsu isa arvas
Leemetit olevat viimast inimest, kes neid sõnu räägib, tal oli hea meel, et Vootele oma järglast
niiviisi õpetanud oli, Leemet oli alatiseks ussikoopasse teretulnud
- Intsu isa õpetas, et metsainimesed, kes nende keelt mõistavad on vennad, aga võõrad –
külainimesed ja raudmehed mitte, algselt nad küll tervitavad neid, kuid kui vastust ei saa, ei
ole neis ka miskit haletsust mürgihammustus teha