2002-2003 Tartu Kõrgem Kunstikool, eksternõpe Alates 1988. aastast kullassepp Tegemised Toomas Kal teeb: Sõrmuseid Kõrvarõngaid Käevõrusid Ripatseid Kaelaehteid Rinnanõelu Lipsunõelu ja Setu ehteid Abielusõrmused briljant triipudega kullast Kuld, tsirkoonid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Ussikujuline käevõru. Fifth level Hõbe. Majake Click icon to add picture Click icon to a d d p ic tu r e Käevõru Oksüdeeritud hõbe, hematiit Hõbedast kaelaehe Kullast kaelaehe Rinnanõel kullast ja vasest Lipsunõelad hõbedast
loomi inimlontspiraal, jäätmetest. toitub nektarist Vastne Täiskasvanust Röövik- Tõuk- Elab vees, Vaglad-joob Vaglad-toituvad väiksem, tiibadeta, haukamissuised, ussikujuline, röövtoiduline, mesilaspiima, inimese sööb taimi ja sööb taimi, areneb püünismask söövad mälutud toidujääkidest, loomi, kestub viis mooruskuu lehti puidukodus, sööb putukaid loomasõnnikust korda putukaidtaimi,
vastab liblika külastatavate õite sügavusele Puhkeolekus on imilont spiraalselt kokku keeratud Nektari maitset tunnevad liblikad jalgadel olevate maitsmiselunditega Lõhna tunnevad liblikad tundlatega Liblikad on tähtsad tolmeldajad Liblikatel on avatud vereringe, kuid see ei transpordi hapnikku 85% liblikatest on hämarikuliblikad, 15% on päevaliblikad Paljunemine/Areng Munevad munad taimedele, millest röövikud(vastsed) toituvad Munast areneb röövik liblika ussikujuline vastne Röövik nukkub. Nukk liblika liikumatu arengujärk, kellest areneb valmik Valmik täiskasvanud liblikas Täismoone-koosneb muna, vastse, nuku ja valmiku etapist Täismoone vastne muna nukk valmik Väike-kärbtiib Väike-kärbtiib on koerlibliklaste sugukonnast Väike-kärbtiib on pigem metsaliik, inimasulate läheduses ei pruugi neid kohata. Liblika pruunilaigulised tiivad on servadest säbrulised ning ta tiibadel on
pungumine - suguta sigimise viis: organismi kehal tekib uueks isendiks arenev väljasopistis 8, 52 püsisoojane - loom, kelle kehatemperatuur on püsiv ega sõltu väliskeskkonna temperatuurist 86 R raamatkopsud - lehtjaid kurde moodustavad hingamiselundid (kopsud) ämblikulaadsetel 50 rakusisene seedimine - toitainete seedimine vaid raku sees 46 rindmik - peale järgnev kehaosa osal lülijalgsetel 31 röövik - liblika ussikujuline vastne, kes ei sarnane täiskasvanud liblikaga 33, 55 röövloom - loom, kes oma ohvri tapab ja sööb 89 röövlus e kisklus - toitumissuhe, milles üks loom tapab ja sööb teist looma 89 S seedimine - toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks 46 segatoiduline loom - loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest 44 selgroog - selgroogsete loomade toese keskne osa, mis koosneb paljudest lülidest 6
annaabi.ee 
