Mees kes teadis ussisõnu analüüs
ükshaaval väheneb. Sii jõuab kohale talv ja suureks sündmuseks mis ta meelt veidi
tõstab on see, et ussikuningas on Leemetit ja ta pere kutsunud talveund magama koos
nendega ning onu Vootele võttis aupaklikult kutse vastu ning kolitigi siis talvkes
usside sügavasse koopasse. Salme oli ka enne koopase minekut depresioonis, sest
kõik karud ning ka tema mõmmi olid ju kõik talveunes ning keegi ei käind teda
võõrutamas. Kuid tagasi ussikoopase tulles seal oli Leemetil hämmastavalt hea olla,
uni oli põhjalik ning magus, magus oli ka magusa kivi lakkumine mis su kõhu
mitmeks nädalaks tätits mingi ime kombel.
Leemet ja onu Vootele olid esimesed kes ärkasid unest, kõht ihkas päris toitu ning
koos otsustati minna onu Vootele juurde kus keldris peaks olema kena kints põdra
liha. Kuid seal keldris toimus kõige hullem mis sai halvasti minna, onu Vootele