tegema otsuse kuhu ta kuulub. Stiil Tekst on tempokas ja kaasahaarav. Raamatus on äärmiselt sünge ja pessimistlik maailmavaade, mida küll veidi leevendab kivirähalik humoorikas tekst. Sümbolistlik ning võimaldab tuua ulatuslikke paralleele tänapäevaga. Põhiprobleemid Kas eesti rahvas pole kaotamas midagi väärtuslikku, kui oma esivanemate tavad unustab ning euroopalikke kombeid teistelt üle võtab? Kui kaugel on see aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Kas jääda vanade tavade juurde või võtta omaks võõraste maade uued kombed? Koht kirjanduses 2007. aasta Virumaa kirjandusauhind; Eduard Vilde kirjandusauhind (2007); 2007. aasta Apollo lugejate lemmik; Areeni kultuuriauhind. Autori kommentaar: "Kui see tänapäeva paigutada: toosama raamat võib saja aasta pärast olla täis ussisõnu, mida keegi lugeda ei oska. Kui keegi on seda vahepeal tõlkinud, siis loetakse, aga üldiselt seisab kogu
keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja kannatusi. Salme- Leemeti õde, kes abiellub Mõmmi-nimelise karuga. Linda- Salme ja Leemeti ema, kes on aus, julge ja põhimõttekindel. Tema arvab, et vaja on süüa hästi palju. Seisab oma laste eest. Vootele- Leemeti ema vend, kes tunneb hästi ussisõnu, on hea ja muhe seltsiline, aga õpetajana väga range.
annaabi.ee 
