Ornamendid ja värvid Eesti rahvakunstis
ühtlasi on ta ka üldise õnne märk. Paljud rahvakultuuriuurijad näevad risti märgis päikese
sümbolit- säravat päikest näeb inimese silm kiirtekimbuna, mille võib taandada ristiks .
Diagonaalristi võib võtta aga ka kui korrutamist näit. muudab hea mitmekordseks. Kaitsev
ja hoidev rist (noorema rauaaja käevõrud, sõled) hinge kaitse . Ristimärk oli võimsaks
rohuks haiguste ja vigastuste vastu. Rist tõmmati ümber haava ja seitsmekordselt (maagiline
arv) luumurru kohale, ussihammustusele ja langetõbise peanaha sisse. Riste raiuti aampalgi
(rehetoas piki hoonet asetsev tala, millele toetusid parred) otstesse ja kodukäijad ei saanud
sealt seinast üles minna, kus ristid aampalgi otsas olid. Rist, mis tehti lihatünni põhja alla ja
enne leibade ahjupanekut leivalabidale, pidi aga lisama toidupoolisele jätkuvust ja peletama
eemale vanapagana, kes usutavasti himustas liha ja leiba mekkida. Tööriistadele lõigatud rist
suurendas töötegija rammu