Oskar Loorits - Eesti rahvausundi maailmavaade
või häda puhul, sest sellega omandatakse nende hingejõudu. Täide,
sitikate, kilkide, maokeste, konnade, hiirte, muttide, nahkhiirte söömine,
vere joomine oli omal ajal seetõttu tõsiselt võetav arstimis- ja
nõidumisvahend.
Siirdhingedeks on sagedasti ka linnud. Seepärast surnu nimetusega toon
on seotud ka toonekure nimetus. Rändlindude lahkumine sügiseti juhib ka
kujutelmale siirdhingede lennust kuhugi teise ilma.
Kõige elavam siirdhinge kujutelm on püsinud meil ussidekultuses.
Mürgiseid usse on peetud kurjadeks hingedeks, mürgita usse on peetud
aga majaussideks ehk koduussideks, kelles austatakse surnud pereisa, kes
majarahvale õnne toob.
Suhtumine loodusesse
Mitte ainult surnud ei hingesta loodust, vaid loodust ennast kujutletakse
hingestatuna. Ei tehtud vahet elava ja eluta looduse vahel. Isegi maa oli
"emake maa", mis sünnitas metsi ja marju. Nagu üksik puu oli
hingestatud olend, nii ka mets tervikuna oli omaette elav olend eri
annaabi.ee 
