Uusromantism
UUSROMANTISM EUROOPA KIRJANDUSES (19. sajandi lõpp)
1880ndatel aastatel oli naturalism Zola juhtimisel ületanud oma kulminatsiooni, kust algas
selle voolu kiire langus. Naturalismist kasvas uus nn sajandi lõpu kirjandus, mis on tuntud
uusromantismi nime all.
UUSROMANTISMI OLEMUS:
1. Realistliku tunnetuse eitamine. Kui realistid lähtusid oma loomingus ümbritsevast
maailmast, siis uusromantikud seletasid elunähtusi salapäraste müstiliste jõududega.
Nende looming oli täis lootusetust, pessimismi ja elutüdimust.
2. Individualism (= üksikisikule omane). Realistid kujutasid ühiskondlikke probleeme,
uusromantikud sulgusid isiklike emotsioonide / kogemuste ringi. Nende tegelased elavad
omaette elu ja suhtuvad ümbritsevasse maailma vaenulikkusega.
3. Aristokratism (= eesõigustatud ülemkiht). Uusromantikud kuulutasid elu ülimaks
väärtuseks kunsti. Kunstnik oli kõrgem olend, valitu, kelle looming ja käitumine ei pea...
annaabi.ee 
