Integratsioon- rahvaste lõimumine Sotsiaalne kihistumine inimeste grupeermine teatud teenuse abil. Inimeste erinevad huvid Kompromiss- osapooled nõustuvad osaliselt ühisseisukohaga. Konsensus- grupi inimeste arvamuse ühisosa või ühine arvamus. Multikultuurne ühiskond elavad erineva rahvuse ja usuga inimesed, ollakse omavahel tolerantsed Tolerants võimalisus taluda, tunnustada harjupärasusest erinevaid arvamusi, uskusmusi, hoiakud Nulltoleratnsus- mittesallivus Riigi tunnused Riigi tunnused Riigi sümbolid Riigivõimu tunnused Sõltumatu võim lipp Anda välja seadusi Territoorium vapp Koguda makse rahvas hümn Kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks
sotsiaalsete praktikate korraldamise ja juhtimisel. 8. Kas ja kuidas piiritleb Dijk oma töös diskursust teistest märgisüsteemidest? Ta ütleb, et teksti ja kõne omadused lubavad teiste märgisüsteemidega võrreldes abstraktseid ideoloogilisi arvamusi paremini väljendada ja formuleerida. Loomulik keel on tähenduste, teadmiste ja arvamuste otsesel väljendamisel kõige selgem. Diskursus suudab kirjeldada sündmusi, tegusid ja uskusmusi mistahes konkreetsuse/ üldistuse ja ajalisel tasandil. 9. Kuidas defineerib Dijk diskursust? 3 eristust. Diskursus on laiendatud põhitähenduselt kommunikatiivne sündmus, piiratud põhitähenduselt kõne või tekst ning üldmõistena verbaalne tulem. 10. Milline on diskursuseuurimise panus ühiskonna analüüsis? See seletab süstemaatiliselt teksti ja kõne keerukaid struktuure ja strateegiaid,