Esiajalugu ja arheoloogia alused
Ei leitanud kunagi
viskerelva ja ka nende odad olid sellised, mis eeldasid, et nendega löödi siis, kui vars oli
jahimehe käes.
Leitud on arvukalt relvi ja tööriistu, mis on olnud täiuslikumad varasematest. Olid kütid
ja korilased, kelle elu oli üsna raske, mistõttu elasid nad harva 40 aastaseks. Kaks viiest
neandertallasest kannatasid kehvast toidust põhjustatud haiguste käes.
Matsid oma surnuid ning ilmselt olid neil oma uskumuslikud arusaamad. Nende vanimad
matmispaigad on 100 000 a vanad, leitakse neid kogu Euroopast ja Lähis-Idast.
Esimene neandertallase leid saadi juhuslikult mullatööde käigus 1856. a Neanderi orust
Saksamaal. Leid põhjustas suure poleemika ei tahetud uskuda, et tegu võiks olla varase
inimtüübi esindajaga. Järgnevalt saadi samasuguseid leide Belgiast, kus need olid koos
kivist tööriistadega ja mammutiluudega. Järgneva 100 aasta jooksul on neandertallase