Religioonipsühholoogia
emotsionaalses kui ka füüsilises tähenduses. Selle tulemusena hakatakse ennast ja oma
osaduskonda nägema teisest vaatenurgast. Selgub, et senise lõpliku, eksimatu ja ainuõige
maailma kõrval on olemas ka teised maailmad, mis oma tõekspidamiselt ja käitumiselt erinevad
senisest. Absoluutide maailmas elanule on suhtelisuse tajumine valus kogemus. Kriisi sisuks ei
saa mitte niivõrd oma senistest seisukohtadest lahtiütlemine, vaid vajadus sõnastada ja mõtestada
enda jaoks erinevate uskumisviiside ja seisukohtade võimalikkus.
Kriisi tulemusena kujuneb välja teadlik usk. Seda iseloomustab inimese usulise identiteedi
muutumine teistest sõltumatuks. Uus eneseleidmine ja uus väärtuste süsteem muutub iseseisvaks
maailmavaateks. Inimene ei olene enam osaduskonna arvamustest ja käitumisest, ta on
iseseisvam, lähtudes oma isiklikust tõetundmisest. Ta teab mida ja miks ta usub. See ei tähenda
hoolimatust või ükskõiksust osaduskonna vastu, millel on oluline roll tema usulisel