Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos
Peaaegu kaasaegne Wartberge Hermanni kroonika nimetab seda vastristitute
usutaganemiseks, aga kroonika on kirjutatud saksa ordu huvisid esindavate
dokumentide põhjal.
Talupoeglikuks raske pidada. Vastuhakk eelnevalt korraldatud, juhid võtsid ühendust
ja sõlmisid kokkuleppeid rootsi ja pihkva võimukandjatega ning olid ühenduses taani
kuningaga. Vaevalt tegu ka paganate võitlusega kristlaste vastu: vastast nimetati
liivimaal tavapäraselt uskmatuiks, apostaatideks jne.
Ülestõus algas harjumaal ööl vastu jüripäeva 23. aprillil 1343. põletati mõisasid ja
tapeti aadlikke. Vägi asus sõjalaagrisse tallinna külje all. U samal ajal algab
sõjategevus Saare-Lääne piiskopkonnas, kus piirati ümber haapsalu. Kiiresti pidi
tegutsema saksa ordu, mille liivimaa meister oli sõdimas pihkva piiril. Juba 4. mail
toimusid läbirääkimised paides ülestõusnute nelja juhija ordumeistri ning
tähtsamate ordukäsknike vahel