*õigusnormid – on üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel Tava on iidne sotsiaalse kogemuse säilitamise ning sotsiaalse kontrolli vorm, mis avaldub eelnevailt põlvkondadelt päritud käitumisreeglitena, mis määravad inimese toimimise korduvais olukordades. Moraal on ühiskondliku teadvuse vorme, põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist ning sotsiaalse terviku (inimkonna, uskkonna, rahva, hõimu, riigi, klassi, seisuse, ühingu, töökollektiivi, perekonna) piires ja määrab nende suhtumise teistesse inimrühmadesse. 5. Õiguse mõiste. Õigus on üldkohustuslike käitumisreeglite ja -normide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike (ühiskondlike) mõjutusvahenditega. 6. Õigusnormi mõiste ja selle kolm tunnust. Õigusnorm on pädeva institutsiooni poolt kindlas korras kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga.
suurt pühakut (5). 10 Tendai ja shingoni usukondadele lisandus kiiresti teisi, millest osa lähtus Hiina budismi ja Jaapanipärastest mõttesuundadest. Lootosesuutrat tähtsustati juba tendai budismis, kuid Nichiren (1222- 1282) seadis selle oma õpetuse lähtealuseks ja tema tõlgenduslikud teosed olid ajendiks mitme uue uskkonna tekkimisele. Need hõlmavad mitut tänapäeva kõige mõjukamat rahvalikku budistlikku liikumist. Nichireni uskkondi ühendab lihtsa lause Nam(u)- myoho- renge- kyo (au Lootosesuutra salapärasele seadmusele!) kasutamine mõtluses (5). Kõik need koolkonnad väljendavad ühel või teisel viisil Indiast Ida- Aasiasse levinud mahajaana budismi pärimuse olulisi teemasid. Kuigi osa inimesi, kes eelistavad selgepiiriliselt ühte või teist uskkonda, eriti nembutsu või Nichireni rühmitisi, ei