alalispinge poolel eristatakse vahelduv- ja alalispingestabilisaatoreid. Enamasti kasutatakse alalispingestabilisaatoreid, sest nende kvaliteediparameetrid on paremad ja kõik tarbijad ei vaja sugugi stabiliseeritud pinget vaid piisab võrgupinge stabiilsusest. Sellest tulenevalt varustatakse stabilisaatoriga vaid sellised seadmed või sõlmed, mis nõuavad kindlasti stabiliseeritud pinget. Esineb ka olukordi kus tuleb kogu seadme toide stabiliseerida. U1 Uväljn Uvälj Usis Uvälj U2 Usisn Usis 34 JOONIS 3.14. Stabilisaatoreid iseloomustatakse järgmiste parameetritega: 1) Stabiliseerimispiirkond. Stabiliseerimispiirkond on sisendpinge muutumise ulatus, see on U kuni U , mille kestel 1 2 väljundpinge muutus ei ületa etteantud piire (Joon.3.14.). 2) Stabiliseerimise täpsus.
sõlmed, mis nõuavad kindlasti stabiliseeritud pinget. Esineb ka olukordi kus tuleb kogu seadme toide stabiliseerida. Uvälj U Uvälj väljn U sis U Usisn U Usis 1 2 JOONIS 3.14. Stabilisaatoreid iseloomustatakse järgmiste parameetritega: 1) Stabiliseerimispiirkond. 24 Stabiliseerimispiirkond on sisendpinge muutumise ulatus, see on U1 kuni U2, mille kestel väljundpinge