Elektroonilised andmekandjad.
Magnetilistele
ja seejärel optilistele ning elektroonilistele andmekandjatele hakati salvestama
andmeid juba sajandi teisel poolel. Ja siin ka näide elektroonilistest
andmekandjast välkmälu (flashmälu) (mälukaartides, USB mälupulkades, MP3
mängijates, digikaamerates, mobiiltelefonides jm)
MÕISTED:
Mälukaart välkmäluseade (Flash memory), milles saab hoida digitaalseid
andmeid.
Mälupulk välkmälul põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USBpordi
kaudu. (Mälupulki kasutatakse samal otstarbel nagu varem kasutati diskette, kuid
nad on kiiremad ja võtavad rohkem võimsust. Nad on palju väiksemad kui disketid
ja samuti kergemad, kaaludes alla 30 g. Alates leiutamisest on mälupulga
mälumaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 256 GBni. Nad on vastupidavamad
ja töökindlamad, sest neil ei ole liikuvaid osi. Nad on üsna robustsed ja peavad
vastu igasuguse mehaanilise surve, mis just mälupulka katki ei murra ega tema